Ahmed Ali: ke revisions ke biich ke antar

Wikipedia se
Content deleted Content added
Thakurji (Baat | yogdaan)
No edit summary
Thakurji (Baat | yogdaan)
translation
Rekha 9: Rekha 9:


== Coup se pahile politics me ==
== Coup se pahile politics me ==
[[1982]]me Ali, Alliance Party ke taraf se, Ratu Sir Kamisese Mara ke running mate ban ke, Lau/Cakaudrove/Rotuma national seat jitis. Ii constituency me lagbhag sab voter logan Kaivit hai, tab koi surprise nai bhae jab uske Minister of Education banae dewa gais aur uu Kaiviti students logan ke scholarship jaada kar diis aur Kaviti school ke jaada paisa diis. Ali ke ek policy jisme Hindustani teacher logan ke Kaiviti school me jabarjasti bheja jaat rahaa, ke kaaran teacher union strike kar diis. Ali University of the South Pacific ke aakhri saal ke students ke kaam ke guarantee nai karis tab uu logan bhuk harrtaal kar diin. 1986 me Ali ke Minister for Information banae dewa gais.
[[1982]] me Ali, Alliance Party ke taraf se, Ratu Sir Kamisese Mara ke running mate ban ke, Lau/Cakaudrove/Rotuma national seat jitis. Ii constituency me lagbhag sab voter logan Kaivit hai, tab koi surprise nai bhae jab uske Minister of Education banae dewa gais aur uu Kaiviti students logan ke scholarship jaada kar diis aur Kaviti school ke jaada paisa diis. Ali ke ek policy jisme Hindustani teacher logan ke Kaiviti school me jabarjasti bheja jaat rahaa, ke kaaran teacher union strike kar diis. Ali University of the South Pacific ke aakhri saal ke students ke kaam ke guarantee nai karis tab uu logan bhuk harrtaal kar diin. 1986 me Ali ke Minister for Information banae dewa gais.


== Coup ke baad politics me ==
== Coup ke baad politics me ==
Ali was an early supporter of Sitiveni Rabuka's 1987 coup and served in his first administration as Minister for Information. He was Minister without Portfolio in the Interim Military Government from October to December, 1987. He then took on a career in the public service becoming Permanent Secretary for Youth, Employment Opportunities and Sports, Foreign Affairs and External Trade and Information and Communications. He also served in the diplomatic service as High Commissioner to Malaysia and earlier as Consul-General in Auckland.
1987 ke coup ke baad, Ali Rabuka ke side liis aur uske Minister for Information banae dewa gais. October 1987 se lae ke December 1987 tak uu Interim Military Government me Minister without Portfolio rahaa. Uske baad uu public service me bhati hoe gais aur uske Permanent Secretary for Youth, Employment Opportunities and Sports, Foreign Affairs and External Trade and Information and Communications banawa gais.Uu diplomatic service me bhi kaam karis aur Malaysia ke High Commissioner aur Auckland ke Consul-General bhi rahaa.
2001 ke election ke baad Ali ke Prime Minister, Laisenia Qarase, Fiji ke Senate me nominate karis aur uske Senate ke Vice-President banawa gais. 2004 me uske Information and Media Relations banawa gais.


Ek chhota bemaari ke baad, Ali ke maut Prince of Wales Private Hospital, [[Sydney]], [[Australia]] me [[8 June]] [[2005]] ke hoe gais. Uu aapan piche aapan aurat, Bessie, aur dui larkan, Usman aur Hashim, ke chorr gais hai.
Following the [[Fiji election of 2001|parliamentary election]] held in [[2001]] to restore democracy following the [[Fiji coup of 2000|coup d'état]] the year before, Ali was appointed to the [[Senate (Fiji)|Senate]] by Prime Minister Qarase. (9 of the 32 Senators are appointed by the Prime Minister). Ali was subsequently chosen as [[Vice-President of the Senate (Fiji)|Vice-President of the Senate]], a position he held until [[20 December]] [[2004]], when he was appointed Minister for Information and Media Relations in the Qarase cabinet. He was to hold this portfolio till his death.

Following a short illness, Ali died at the [[Prince of Wales Hospital, Sydney|Prince of Wales Private Hospital]] in [[Sydney]], [[Australia]], on [[8 June]] 2005. His funeral was held the next day at Sydney's [[Lakemba Mosque]]. The Fijian government was represented at the funeral by [[George Konrote]], Fiji's [[High Commissioner]] to Australia, and by [[Meli Malani|Ratu Meli Malani]], Fiji's [[Consul]] to Sydney. Time constraints made it impossible for any Cabinet colleagues of Ali's to attend the funeral, which had to be held the day after his death in accordance with [[Muslim]] protocol.

Ali was survived by his wife, '''Bessie,''' and their two sons, '''Usman''' and '''Hashim.'''


== References ==
== References ==
Rekha 27: Rekha 25:


[[Category:Fiji ke Hindustani log]]
[[Category:Fiji ke Hindustani log]]
[[Category:Suva ke log]]
[[Category:Alliance Party ke member]]

23:29, 4 Juun 2008 ke badlao

Dr Ahmed Ali

Dr. Ahmed Ali (1938 - 8 June 2005) Fiji ke ek sikchhak aur politicain rahaa jon ki Fiji ke Government me 1982 se Minister rahaa. Jab ki Fiji ke jaada Hindustani logan National Federation Party (aur baad me Fiji Labour Party) ke support karat rahin, Ali, Ratu Mara ke Alliance Party (aur baad me SVT aur SDL) ke support karat rahaa.

Jawani ke din

Ali ke baap daada logan girmit me India se Fiji aae rahin. Uske janam Suva me bhais rahaa aur uske parrhai Marist Brothers' Primary aur Secondary School me bhais rahaa. Ali aapan MA khatir University of Auckland aur PhD khatir Australian National University me parrhis.[1]

Sikchha me safalta

Politics me join kare se pahile, Ali ek high school teacher aur University of the South Pacific ke lecturer rahaa. Uu History ke lecturer rahaa aur promotion ke baad Senior Lecturer aur Reader bhi banaa. Uske fir Head of School of Social and Economic Development, Dean of Academic Affairs, acting Deputy Vice-Chancellor aur Director of the Institute of Social and Administrative Studies bhi banaawa gais rahaa. Ali Fiji ke Hindustani aur girmit ke baare me dher book likhis hai.

Coup se pahile politics me

1982 me Ali, Alliance Party ke taraf se, Ratu Sir Kamisese Mara ke running mate ban ke, Lau/Cakaudrove/Rotuma national seat jitis. Ii constituency me lagbhag sab voter logan Kaivit hai, tab koi surprise nai bhae jab uske Minister of Education banae dewa gais aur uu Kaiviti students logan ke scholarship jaada kar diis aur Kaviti school ke jaada paisa diis. Ali ke ek policy jisme Hindustani teacher logan ke Kaiviti school me jabarjasti bheja jaat rahaa, ke kaaran teacher union strike kar diis. Ali University of the South Pacific ke aakhri saal ke students ke kaam ke guarantee nai karis tab uu logan bhuk harrtaal kar diin. 1986 me Ali ke Minister for Information banae dewa gais.

Coup ke baad politics me

1987 ke coup ke baad, Ali Rabuka ke side liis aur uske Minister for Information banae dewa gais. October 1987 se lae ke December 1987 tak uu Interim Military Government me Minister without Portfolio rahaa. Uske baad uu public service me bhati hoe gais aur uske Permanent Secretary for Youth, Employment Opportunities and Sports, Foreign Affairs and External Trade and Information and Communications banawa gais.Uu diplomatic service me bhi kaam karis aur Malaysia ke High Commissioner aur Auckland ke Consul-General bhi rahaa.

2001 ke election ke baad Ali ke Prime Minister, Laisenia Qarase, Fiji ke Senate me nominate karis aur uske Senate ke Vice-President banawa gais. 2004 me uske Information and Media Relations banawa gais.

Ek chhota bemaari ke baad, Ali ke maut Prince of Wales Private Hospital, Sydney, Australia me 8 June 2005 ke hoe gais. Uu aapan piche aapan aurat, Bessie, aur dui larkan, Usman aur Hashim, ke chorr gais hai.

References

  1. Ahmed Ali, Girmit: Indian Indenture Experience in Fiji, 2004, Suva, Fiji, Fiji Museum