Badri Maharaj: ke revisions ke biich ke antar

Wikipedia se
Content deleted Content added
Thakurji (Baat | yogdaan)
No edit summary
Thakurji (Baat | yogdaan)
headlines
Rekha 3: Rekha 3:
'''Badri Maharaj''' Fiji ke ek Hindustani kisan aur duusre ke madat kare waala admi rahaa. Maharaj Fiji ke Legislative Council ke pahila Hindustani member rahaa, [[1916|1916]] se [[1923|1923]] tak aur [[1926|1926]] se [[1929|1929]] tak. Uske Governor nominate karis rahaa lekin jaada Hindustani log Manilal Doctor ke aapan member mangat rahin. Kamti suport rahe ke bawajuut uu aapan principles par atal rahaa aur poll tax ke birod karis rahaa. Uu mangat rahaa ke Kaiviti log ke rakam bhi ek Indian Administration suruu karaa jae jon ke panchayat par based rahe. Uu child marriage oppose karis aur education promotr karis.
'''Badri Maharaj''' Fiji ke ek Hindustani kisan aur duusre ke madat kare waala admi rahaa. Maharaj Fiji ke Legislative Council ke pahila Hindustani member rahaa, [[1916|1916]] se [[1923|1923]] tak aur [[1926|1926]] se [[1929|1929]] tak. Uske Governor nominate karis rahaa lekin jaada Hindustani log Manilal Doctor ke aapan member mangat rahin. Kamti suport rahe ke bawajuut uu aapan principles par atal rahaa aur poll tax ke birod karis rahaa. Uu mangat rahaa ke Kaiviti log ke rakam bhi ek Indian Administration suruu karaa jae jon ke panchayat par based rahe. Uu child marriage oppose karis aur education promotr karis.


== Contribution to education ==
== Sikchha me yog daan ==


Maharaj [[1868|1868]] me Bamoli village, Badrinath, Uttarakhand, India me paida bhae rahaa. Uu Fiji [[1889|1889]] me girmit me aais rahaa aur aapam mahinat se ek successful kisan ban gae. Uu sab se pahila Fiji ke Hindustani rahaa jon ki Hindustani larrkan loagkan khatir sikchha ke khatir kush kae ke sochis aur [[1898|1898]] me Fiji ke pahila Hindustani loagn khatir ek school, Wairuku Inidna School banais. Ii school me Ratu Sukuna bhi parris rahaa.
Maharaj [[1868|1868]] me Bamoli village, Badrinath, Uttarakhand, India me paida bhae rahaa. Uu Fiji [[1889|1889]] me girmit me aais rahaa aur aapam mahinat se ek successful kisan ban gae. Uu sab se pahila Fiji ke Hindustani rahaa jon ki Hindustani larrkan loagkan khatir sikchha ke khatir kush kae ke sochis aur [[1898|1898]] me Fiji ke pahila Hindustani loagn khatir ek school, Wairuku Inidna School banais. Ii school me Ratu Sukuna bhi parris rahaa.
Rekha 15: Rekha 15:
[[1918|1918]] me Badri Maharaj prastao rakhis ki Fiji me Hindustani loagan khatir panchayat system suruu karaa jae. Uu Agent-General of Immigration ke lage ek chitthi me likis ki panchayat se Hindustani logan khatir justice easy hoe jai aur dispute jalsi se settle hoae jai. Agar jo koi side panchayat nai mangis tab case ke court ke lage lae jawa jae. panchayat me me dunoo Hindu aur Muslim ke hoe ke chaahi jisse ke dunoo group me problem nai hoe. Badri Maharaj panchayat ke child marriage ke band kare ek upae sochis. Uu sarkar ke batais ki uu panchayat choose kare ke taeyar hai aur bolis ki isse Hindustani custom preserve hoi aur Hindustani loagn khus rahi. Agent-General of Immigration jawab dis ki ii achchhaa idea hai aur India aur duusra colony se pataa lagae ke batais ki aur koi jagah ii sysytem nai hai aur iske Fiji me suruu karna abhut risky hai aur uu timr uske introduction khatis thik nai rahaa.
[[1918|1918]] me Badri Maharaj prastao rakhis ki Fiji me Hindustani loagan khatir panchayat system suruu karaa jae. Uu Agent-General of Immigration ke lage ek chitthi me likis ki panchayat se Hindustani logan khatir justice easy hoe jai aur dispute jalsi se settle hoae jai. Agar jo koi side panchayat nai mangis tab case ke court ke lage lae jawa jae. panchayat me me dunoo Hindu aur Muslim ke hoe ke chaahi jisse ke dunoo group me problem nai hoe. Badri Maharaj panchayat ke child marriage ke band kare ek upae sochis. Uu sarkar ke batais ki uu panchayat choose kare ke taeyar hai aur bolis ki isse Hindustani custom preserve hoi aur Hindustani loagn khus rahi. Agent-General of Immigration jawab dis ki ii achchhaa idea hai aur India aur duusra colony se pataa lagae ke batais ki aur koi jagah ii sysytem nai hai aur iske Fiji me suruu karna abhut risky hai aur uu timr uske introduction khatis thik nai rahaa.


=== Child marriage ke against===
=== Baal vivah ke virodhi ===
[[1919|1919]] me Legislative Council Marriage law ke badle ke bahas suruu karis jisse ki Hindustani logan me dharmic shaadi recognise kar lewa jaae. Badri Maharaj ek amendment introduce karis jisme uu legal marriage age ke uupar kare ke support karis lekin larrka logan khatir legal age 16 aur larrki logan khatir 13 rkhae ke pratao rakhis. Uu Legislative Council ke Hindu vulture ke baare me samjhais lekin Council uske baat nai sunis.
[[1919|1919]] me Legislative Council Marriage law ke badle ke bahas suruu karis jisse ki Hindustani logan me dharmic shaadi recognise kar lewa jaae. Badri Maharaj ek amendment introduce karis jisme uu legal marriage age ke uupar kare ke support karis lekin larrka logan khatir legal age 16 aur larrki logan khatir 13 rkhae ke pratao rakhis. Uu Legislative Council ke Hindu vulture ke baare me samjhais lekin Council uske baat nai sunis.


=== Opponent of poll tax ===
=== Poll tax ke virodhi===


July [[1923|1923]] me Government ek legislation introduce karis jisme sab non-Fijian adult males between 18 and 60 ke ek pound ke poll tax bare ke parri. Maharaj protest me aapan seat se resign kar dis.
July [[1923|1923]] me Government ek legislation introduce karis jisme sab non-Fijian adult males between 18 and 60 ke ek pound ke poll tax bare ke parri. Maharaj protest me aapan seat se resign kar dis.
Rekha 24: Rekha 24:
[[1926|1926]] me Young Men’s Indian Association sarkar se ek Indian member ke nominae kare ke maang karis aur sarkar fir se Maharaj ke nominate kar dis.
[[1926|1926]] me Young Men’s Indian Association sarkar se ek Indian member ke nominae kare ke maang karis aur sarkar fir se Maharaj ke nominate kar dis.


== Government ke samarthak ==
== Supporter of Government policies ==


Maharaj ke government "achchha character waala admi" maanat rahaa lekin uske lage Hindustani log me bahut kamti support rahaa. Jab 1920 me Vashist Muni Fiji aais rahaa, aur Fiji ke western division me meeting karat rahaa, tab Maharaj uske baare me Governmnet ke lage report bhejat rahaa.
Maharaj ke government "achchha character waala admi" maanat rahaa lekin uske lage Hindustani log me bahut kamti support rahaa. Jab 1920 me Vashist Muni Fiji aais rahaa, aur Fiji ke western division me meeting karat rahaa, tab Maharaj uske baare me Governmnet ke lage report bhejat rahaa.
Rekha 32: Rekha 32:
Badri Maharaj, 1920 me Central Division waala strike ke birood karis. Uu workers logan ke batis ki uu loag kaam par laut jae aur Manilal ke views ke oppose karis. Nausori ke ek meeting me Maharaj workers log ke warn karis ki strike kharab hai au agitators log ke baat nahi sunoo.
Badri Maharaj, 1920 me Central Division waala strike ke birood karis. Uu workers logan ke batis ki uu loag kaam par laut jae aur Manilal ke views ke oppose karis. Nausori ke ek meeting me Maharaj workers log ke warn karis ki strike kharab hai au agitators log ke baat nahi sunoo.


== Supporter of Arya Samaj ==
== Arya Samaj ke samarthak==


Badri Maharaj Fiji me Arya Samaj ke ek founding member rahaa. Uu dharam aur sikchha khatir bahut paisa dis. [[28 August|28 August]] [[1956|1956]] me Arya Samaj ke Golden Jubilee celebrations me uske posthumously Dayanand Medal for Meritorious Service dewa gae.
Badri Maharaj Fiji me Arya Samaj ke ek founding member rahaa. Uu dharam aur sikchha khatir bahut paisa dis. [[28 August|28 August]] [[1956|1956]] me Arya Samaj ke Golden Jubilee celebrations me uske posthumously Dayanand Medal for Meritorious Service dewa gae.

02:01, 15 Maach 2008 ke badlao

Fiji ke Hindustani

Leader

Politician
(1929-1971)

Politician
(1972-1987)

Politician
(1992-1998)

Politician
(1999-2006)

Political Activist

Khilaarri


Badri Maharaj Fiji ke ek Hindustani kisan aur duusre ke madat kare waala admi rahaa. Maharaj Fiji ke Legislative Council ke pahila Hindustani member rahaa, 1916 se 1923 tak aur 1926 se 1929 tak. Uske Governor nominate karis rahaa lekin jaada Hindustani log Manilal Doctor ke aapan member mangat rahin. Kamti suport rahe ke bawajuut uu aapan principles par atal rahaa aur poll tax ke birod karis rahaa. Uu mangat rahaa ke Kaiviti log ke rakam bhi ek Indian Administration suruu karaa jae jon ke panchayat par based rahe. Uu child marriage oppose karis aur education promotr karis.

Sikchha me yog daan

Maharaj 1868 me Bamoli village, Badrinath, Uttarakhand, India me paida bhae rahaa. Uu Fiji 1889 me girmit me aais rahaa aur aapam mahinat se ek successful kisan ban gae. Uu sab se pahila Fiji ke Hindustani rahaa jon ki Hindustani larrkan loagkan khatir sikchha ke khatir kush kae ke sochis aur 1898 me Fiji ke pahila Hindustani loagn khatir ek school, Wairuku Inidna School banais. Ii school me Ratu Sukuna bhi parris rahaa.

Legislative Council ke member

1916 me, jab sarkar ii faisla pe pahucha ki ek Hindustani ke Legislative Council me nominate kare ke chahi, tab Badri Maharaj ke nominate karaa gae. Ii choice Hindustani logan ke pasand nai rhaha kahe ki uu logan mangat rahin ki Manilal Doctor ke nominate karaa jae kaheki Manilal ek wakiil rahaa aur Maharaj ke ek unparr kisan socha jaat rahaa. Fiji Times bhi suggeat karis ki Manilal aur achhaa rataa, nai to C. F. Andrews ke nominate karaa jae.

Fiji khatir panchayat system

1918 me Badri Maharaj prastao rakhis ki Fiji me Hindustani loagan khatir panchayat system suruu karaa jae. Uu Agent-General of Immigration ke lage ek chitthi me likis ki panchayat se Hindustani logan khatir justice easy hoe jai aur dispute jalsi se settle hoae jai. Agar jo koi side panchayat nai mangis tab case ke court ke lage lae jawa jae. panchayat me me dunoo Hindu aur Muslim ke hoe ke chaahi jisse ke dunoo group me problem nai hoe. Badri Maharaj panchayat ke child marriage ke band kare ek upae sochis. Uu sarkar ke batais ki uu panchayat choose kare ke taeyar hai aur bolis ki isse Hindustani custom preserve hoi aur Hindustani loagn khus rahi. Agent-General of Immigration jawab dis ki ii achchhaa idea hai aur India aur duusra colony se pataa lagae ke batais ki aur koi jagah ii sysytem nai hai aur iske Fiji me suruu karna abhut risky hai aur uu timr uske introduction khatis thik nai rahaa.

Baal vivah ke virodhi

1919 me Legislative Council Marriage law ke badle ke bahas suruu karis jisse ki Hindustani logan me dharmic shaadi recognise kar lewa jaae. Badri Maharaj ek amendment introduce karis jisme uu legal marriage age ke uupar kare ke support karis lekin larrka logan khatir legal age 16 aur larrki logan khatir 13 rkhae ke pratao rakhis. Uu Legislative Council ke Hindu vulture ke baare me samjhais lekin Council uske baat nai sunis.

Poll tax ke virodhi

July 1923 me Government ek legislation introduce karis jisme sab non-Fijian adult males between 18 and 60 ke ek pound ke poll tax bare ke parri. Maharaj protest me aapan seat se resign kar dis.

1926 me Young Men’s Indian Association sarkar se ek Indian member ke nominae kare ke maang karis aur sarkar fir se Maharaj ke nominate kar dis.

Government ke samarthak

Maharaj ke government "achchha character waala admi" maanat rahaa lekin uske lage Hindustani log me bahut kamti support rahaa. Jab 1920 me Vashist Muni Fiji aais rahaa, aur Fiji ke western division me meeting karat rahaa, tab Maharaj uske baare me Governmnet ke lage report bhejat rahaa.

Maharaj, Indian Franchise Commission jiske August 1920 me banawa gae gae rahaa Hindustani logan ke Council me representative select ksre ke system khatir, ke only Fiji Indian memebr rahaa. Madri Maharaj ek commissioner raha jab 31 January 1920 ke Government ek commission appoint karis Hindustani logan ke wages aur salary ke baare me inquire kare khatir.

Badri Maharaj, 1920 me Central Division waala strike ke birood karis. Uu workers logan ke batis ki uu loag kaam par laut jae aur Manilal ke views ke oppose karis. Nausori ke ek meeting me Maharaj workers log ke warn karis ki strike kharab hai au agitators log ke baat nahi sunoo.

Arya Samaj ke samarthak

Badri Maharaj Fiji me Arya Samaj ke ek founding member rahaa. Uu dharam aur sikchha khatir bahut paisa dis. 28 August 1956 me Arya Samaj ke Golden Jubilee celebrations me uske posthumously Dayanand Medal for Meritorious Service dewa gae.

References

  • C.F. Andrews and W.W. Pearson, Indian Indentured Labour in Fiji, Perth, 1918
  • Girmit Diwas 125 years commemorative magazine, 2004
  • A. Ali, Plantation to Politics, Studies on Fiji Indians, University of the South Pacific, Suva
  • K.L. Gillion, Fiji’s Indian Migrants, A History to the end of the Indenture in 1920, Oxford University Press, Melbourne, 1962
  • K.L. Gillion, The Fiji Indians, A Challenge to European Dominance 1920-1946, Australian National University Press, Canberra, 1977
  • J.D. Kelly, A Politics of Virtue, University of Chicago, Chicago, 1991